Müüdid psüühikahäirete kohta

Vaatamata sellele, et psüühikahäireid esineb väga palju – Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kogeb iga neljas inimene mingil eluperioodil vähem või rohkem tõsist vaimse tervise häiret – on psüühiline haigus endiselt justkui häbimärk.

Mida rohkem me psüühikahäiretest teame, seda vähem on ka vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste stigmatiseerimist.

Aita oma teadlikkusega stigmat vähendada!

Müüt: psüühikahäirega inimesed on lihtsalt (vaimselt) nõrgad. Haigestumine psüühikahäiresse ei ole märk isiksuse nõrkusest. Tõsise psüühikahäirega inimene ei saa mõjutada haiguse sümptomeid tahtejõuga või „ennast kokku võttes”, samuti nagu halva kuulmisega inimene ei kuule paremini pingutusest hoolimata.

Müüt: psüühikahäirega inimene ei saa ise aru, et ta haige on. Mõnikord võib see tõesti nii olla ja siis öeldakse, et inimesel ei ole kujunenud arusaama oma haigusest ehk et tal pole haiguskriitikat. Kindlasti ei ole see aga reegel ning ka paljud skisofreeniadiagnoosiga inimesed on täiesti teadlikud oma haigusest ja selle sümptomitest.

Müüt: skisofreenia on üksnes pärilik haigus. Skisofreenia täpseid põhjusi ei teata. Sageli on see kombinatsioon geneetilisest eelsoodumusest ja keskkonnateguritest, mis haiguse vallandavad. Skisofreeniadiagnoosiga inimese laps ei pruugi kunagi haigestuda ja vastupidi – haigestuda võib inimene, kelle peres ei ole teada ühtegi teist haigusjuhtu. Skisofreenia esinemissagedus on u 1% rahvastikust.

Müüt: inimesed, kellel on psüühiline haigus, on loovad isiksused või geeniused. Psüühikahäiresse haigestunud inimeste hulgas ei ole üle keskmise intelligentseid, andekaid ja loovaid inimesi rohkem kui mittehaigete seas. Seega ei pea ka ütlus, et geniaalsusest hullumeelsuseni on vaid üks samm, päriselus (alati) paika.

Müüt: skisofreenia tähendab lõhestunud isiksust. Skisofreenia ei tähenda kahestunud ega lõhestunud isiksust. Isiksuse mitmesus on täiesti omaette ja väga harva esinev häire, kus ühes inimeses on mitu teineteise olemasolust mitteteadlikku isiksust. Skisofreenia puhul häirub küll suuremal või vähemal määral inimese mõtte-, taju- ja tundemaailm, kuid inimene ise jääb siiski üheks ja samaks isiksuseks.

Müüt: kõik psüühikahäirega inimesed on vägivaldsed ja ohtlikud. Uuringud näitavad, et ligi 9 kuritegu 10st sooritavad inimesed, kellel mingit psüühikahäiret diagnoositud ei ole, samuti seda, et vägivaldsust ei esine psüühikahäirega inimeste hulgas rohkem kui ühiskonnas tervikuna. Vägivaldsus ei ole psüühikahäire (sealhulgas skisofreenia) tüüpiline sümptom. Meedia võimendab neid juhtumeid, mil kuriteo on toime pannud inimene, kellel on tõepoolest psüühikahäire ning vähe räägitakse nendest, kes oma haigusega vaikselt koos elavad ega kujuta teistele mingit ohtu. Uuringute põhjal on hoopis psüühikahäirega inimestel ligi 10% suurem tõenäosus ise vägivallaohvriks langeda kui mittehaigetel.

Müüt: skisofreenia on raske häire, mitte tavapärane haigus ja seda ei saa ravida. Skisofreeniast ja psühhoosist võib taastuda aktiivse ravi abil. Tänapäevane ravi koosneb nii ravimitest, erinevatest teraapiatest kui ka rehabilitatsioonist. Tänu tõhusale ravile võib inimene taastudes jälle õppida, tööl käia ja suhelda samamoodi nagu kõik teisedki. Uuringud näitavad ka, et ravimid üksi ei ole nii tõhusad kui nende kombineerimine psühhoteraapia ja rehabilitatsiooniga.